Võilille seemnis. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:V%C3%B5ilille_seemnis.jpg Pappus on lendkarvade kimbuke korvõieliste taimede viljadel. Pappus soodustab seemnete levimist tuulega (aerohooriat). Nõelohaka pappus. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Pappus#/media/Fail:Cirsium_arvense_- _pappus_(aka).jpg Tiibvili on kileja tiiva või tiibadega või tiibjate lisemetega üheseemneline kuivvili. Esineb mitmetel kodumaistel puuliikidel: kaskedel, saartel, jalakatel, künnapuudel. Harilik vaher. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Pappus#/media/Fail:Cirsium_arvense_- _pappus_(aka).jpg Laguvili on mitmeseemneline kuivvili, mis valminult laguneb piki- ja ristsuunas üheseemnelisteks osadeks. Põldroigas. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5ldr%C3%B5igas Lihakviljade hulka kuuluvad: Pomerantsvili ehk tsitrusvili on näärmelise, eeterlikke õlisid sisaldava väliskesta, säsika vahekesta ja lõigustunud mahlase sisekestaga vili
suvel, siis jalakapässiku oma kasvab elusal puidul ja sageli mitmel aastal järjest (küll mitte samal kohal). * Must pässik kasvab peamiselt kaskedel, jalakapässikut on seni leitud vaid asulates ja parkides vanadel jalakatel: harilikul jalakal (Ulmus glabra), künnapuul (U. laevis) ja ameerika jalakal (U. americana).7 Joonis 2: Must pässik. 3. Levik. Levinud laiemalt, kui arvata osati. Kahjustab Euroopas mitut liiki jalakalisi; meie parkides on leitud harilikult jalakalt ja künnapuult. Helsingis peetakse jalakapässikut levikult teiseks pargipuude kahjustajaks vahtratarjaku (Oxyporus populinus) järel.
annaabi.ee 
