Metsabotaanika
valmistamiseks paelusside vastu. Toimeained on mürgised ja tekitavad lihaste
halvatuse, mistõttu paeluss ennast soolte seinte küljest lahti laseb. Mõnel pool
39
Põhja-Norras ja Mandzuurias kasutati risoomi toiduks, ilmselt laguneb mürk
ületalve hoidmisel.
ANGERVAKS Filipendula ulmaria; nime päritolu: filum niit, pendulus rippuv;
ulmaria jalakalehine, sõnast ulmus jalakas. Sugukond roosõielised.
Kasvukoht: soised alad, luhad, jõe-, järve-, oja- ja kraavikaldad, metsaservad,
puisniidud, lodumetsad, raiesmikud, vahel massiliselt. Eelisteb niiskeid ja märgi
läbivoolulisi viljakaid muldi. Angervaks on kuni 1,5 m kõrge, roomava risoomiga
püsik. Vars tihedalt lehistunud, sooniline, alaosa puitub. Lehed suured, 10-25 cm
pikad, katkestunult sulgjad, pealt tumerohelised, tipmine leheke teistest suurem ja
annaabi.ee 
