rögalahtistava vahendina. Bensoehapet leidub rohkesti jõhvikates ja pohlades. Võihape ehk butaanhape tekib või pikemaajalisel seismisel õhu või valguse käes. Ta on väga ebameeldiva lõhnaga, kusjuures ta annab ka osaliselt higile lõhna. Koerte haistmine on inimeste omast paljusid kordi suurem. Seepärast on koerad võimelised inimest ka jalajälgede järgi leidma, sest koer haistab inimeste jalahigis leiduvaid karboksüülhappeid. Atsetüülsalitsüülhape ehk aspiriin on salitsülaatide perekonda kuuluv ravim, mida kasutatakse valuvaigistina väikeste valude raviks ja palaviku ning põletiku vastu. Sel on ka verdvedeldav efekt ning kasutatakse pikaajaliselt väikestes annustes südameinfarkti ärahoidmiseks. Aspiriin oli esimesena avastatud mittesteroidne põletikuvastane ravim. Viimastest ei ole kõik salitsülaadid, kuigi neil on sarnane toime ja toimemehhanism.
medistsiinis, tekstiilitööstuses kangaste töötlemisel ja värvimisel. TEISI KARBOKSÜÜLHAPPEID Võihape (butaanhape) Vaba butaanhape tekib või pikemaajalisel seismisel õhu või valguse käes. Ta on väga ebameeldiva lõhnaga, kusjuures ta annab ka osaliselt higile lõhna. Koerte haistmine on inimeste omast paljusid kordi suurem. Seepärast on koerad võimelised inimest ka jalajälgede järgi leidma, sest koer haistab inimeste jalahigis leiduvaid karboksüülhappeid. Piimhape (2-hüdroksüpropaanhape) (soolad on laktaadid) On värvuseta kristalne aine, hügroskoopne aine, mis lahustub hästi nii vees kui ka etanoolis. Ta tekib piima, juur- ja puuviljade nagu näiteks kurkide, kapsaste hapendamisel ja piimasuhkru käärmisel. Lisaks tekib piimhapet veel lihastes suure koormusega töötamisel ilma hapniku juurdepääsuta. Lihaste valulikkus ongi osalt sellest tingitud,