Jalaseen
pinnas.
Pärast nakatumist hakkab organismi immuunsussüsteem võõrsissetungijatega (ka
jalaseenega) võitlema, millest ongi tingitud kohatine sügelus, kõrvetustunne ja kipitus.
Nahk üritab seenest ja põletikulistest rakkudest vabaneda, see põhjustab naha
muutumise valgeks ja ajab selle ketendama. Kui jalad veel umbsetes jalanõudes
hauduvad, saavad ka bakterid hea kasvupinnase. Bakterid põhjustavad oma
elutegevusega halvalõhnalise jalahigi tekke.
Tavaliselt pesitsevad seened kingades, sokkides, käterätikutes, vaipades. Nad
armastavad niisket ja sooja kohta, nt.ujulad, saunad, spordikeskuste dusiruumid.
Jalaseene kõige sagedasemaseks tekitajaks on dermatofüüt Trichophyton rubrum,
järgnevad T. mentagrophytes var. interdigitale ja Epidermophyton floccosum.
Miks tuleb jalaseent ravida?
Jalaseen ei parane ilma ravita.
Jalaseen algab enamasti neljanda ja viienda varba vahelt, kuid võib mitte ravimisel
annaabi.ee 
