mürsulehtreid ja kuulidest üles küntud. Alles tankide kasutuselevõtt laskis tõhusalt hävitada okastraattõkkeid ja kuulipildujate tulepesi. Okastraattõkkeid oli keeruline ületada, kuulipildujate tuli ajas segamini vaid korrapärased tõkked. Läbitungimine tähendas ka meeste hajumist rindejoonel: polnud võimalik vallutada vaenlase kaevikut ühtse tugeva löögirusikana. Kaevikute põhjal rajati laudteed, et kaitsta meeste jalgu pori ja vihma tõttu tekkivate jalahaiguste eest. Pealetungi raskendasid kuulipildujad, mis niitsid mehi maha ega lasknud kiiresti pealetungile minna. Teine asi, mis pealetungi oluliselt aeglustas oli gaasi kasutamine, õnneks või kahjuks kuid vastase kaevikutesse gaasirünnak siiski tavaliselt ei ulatunud. Kuid kaevikutel oli siiski rohkem plusse kui miinuseid. Hästi ehitatud kaevikud ja punkrid kaitsesid mehi suurtükimürskude kildude eest, kuid otsetabamusest need ei päästnud.
Ujumine on sobiv kõikidele inimestele. Energiakulu on niisama suur kui jooksmise puhul, kuid ujumine ei koorma nii palju südame-veresoonkonda ning hingamiselundeid. Tantsimise koormus on võrdne jooksmisega. Tennise puhul langeb suur koormus just jalgadele. Tennis suurendab üldist treenitust. Võimlemine parandab koordinatsiooni ja liigeste liikuvust, kuid üldist treenitust suurendab vähe. 2.2.6 JALGADE HOOLDUS Jalgade igapäevane hooldus diabeetikutel on tähtis jalahaiguste ja funktsioonihäirete vältimiseks. Diabeedi puhul kahjustuvad jalgade põhiliselt närvid ja tekivad veresoonkonna muutused. Diabeedi tüsistustele (k.a. jalgade tüsistustele) eelneb pikka aega kõrgena püsinud veresuhkru tase. Soodustavateks teguriteks jalgade tüsistuste tekkel on suitsetamine, ülekaalulisus, kõrge kolesterooli tase veres, kõrgenenud vererõhk ja jalgadel vale hooldus. Närvide kahjustuse puhul:
annaabi.ee 
