A. Tšehhov "Rotschildi viiul"
Tähendab, et see nelikümmend rubla on ka kahju. Ühesõnaga,
kuhu aga vaatad, kõikjal on ainult kahju ega midagi muud.
,,Jakov!" kutsus Marfa teda ootamatult. ,,Ma suren!"
Ta heitis pilgu naisele. Selle nägu oli palavusest roosa, haruldaselt helge ja rõõmus.
Pronks, kes oli harjunud ta nägu nägema alati kahvatuna, arana ja õnnetuna, kohmetus
nüüd. Paistis sedaviisi, et eit tõepoolest oli suremas ja oli rõõmus, et lahkub viimaks
igaveseks sellest onnist, kirstudest, Jakovist... Marfa vahtis lakke ja liigutas huuli ning ta
ilme oli õnnelik, nagu oleks ta näinud surma, oma vabastajat, ja temaga sosistanud.
Läks juba valgeks, läbi akna oli näha, kuidas koit süttis. Oma eite vaadates meenus
Jakovile millegipärast, et ta vist kogu elu jooksul teda kordagi polnud hellitanud, polnud
haletsenud, kordagi polnud taibanud talle rätikut osta või pulmadest midagi suupärast
tuua, vaid oli temaga ainult kärkinud, kahjude pärast riielnud, talle rusikatega kallale
annaabi.ee 
