A. Tšehhov "Rotschildi viiul"
Linnake oli väike, külastki väiksem, ja seal elasid peaaegu ainult raugad, kes surid nii
harva, et otse tuska tekitas. Haiglasse ja vanglasse nõuti aga surnukirste väga vähe.
Ühesõnaga, äriasjad läksid halvasti. Kui Jakov Ivanov oleks olnud kirstumeistriks
kubermangulinnas, siis oleks tal tõenäoliselt olnud oma maja ja teda oleks kutsutud Jakov
Matveitsiks; selles linnaräbalas kutsuti teda aga lihtsalt Jakoviks, kuid uulitsanimeks oli
tal millegipärast Pronks. Ja ta elas vaeselt nagu lihtne töömees väikeses vanas onnis,
milles oli ainult üks tuba, ja sellesse tuppa pidid mahtuma ta ise, Marfa, ahi,
kaheinimesevoodi, surnukirstud, höövelpink ning kõik muu majakraam.
Jakov tegi häid, tugevaid kirste. Talumeestele ja lihtlinlastele tegi ta omaenese mõõdu
järgi ega eksinud kordagi, sest temast pikemaid ja tugevamaid inimesi polnud kuskil,
annaabi.ee 
