Eesti 19. sajandil
edulugu. Selle korraldas Johann Voldemar Jannsen koos Vanemuise
seltsiga. Mõte sugenes soovist tähistada Liivimaa talurahva pärisorjusest
vabastamine (1819) suure rahvapeoga. See lõi ühtsustunde ja andis
rahvuslikele tegelastele võimaluse uute sidemete loomiseks.
*Laulupidu andis tugeva tõuke eestlaste ühistegemistele. Loodi
põllumeeste seltse. Aleksandrikooli ettevõtmisele anti ametlik
tegevusluba. 1870 a alustas tegevust selle peakomitee, presidendiks sai
Jakohb Hurt. Tartus hakkasid 70ndatel käima koos üliõpilased, et arutada
mitmesuguseid teaduslikke ja rahvuslikke küsimusi. Alguses uuriti
Kalevipoega(rahvuseepost), koosviibimisi nimetati `'Kalevipoja õhtuteks''.
Hiljem kujunes välja organisatsioon Eesti Üliõpilaste Selts. Tekkis ka Eesti
Kirjameeste selts. 1872 tuli selts esimest korda ametlikult kokku. Selts
tegeles rahvale vajalike eestikeelsete raamatute väljaandmisega ja
rahvaluuleteaduse arendamisega.