Jakob Hurt
stuudiumi kõrval tegeles noormees meelsasti ja hoolsalt ka filoloogiaga. Kahjuks
õpetati ja tegeldi tollal Tartu ülikoolis üksnes vana-klassikalise filoloogiaga. Peale
teadusliku õppimistöö usuteaduse ja keeleteaduse alal andus Jakob nooruse
vaimustusega Tartu üliõpilaselule. Ta astus korporatsioon ,,Livonia" liikmeks, kus talle
teisel aastal värvid anti. Korporatsioonikaaslastega suhtles Hert ka
suvevaheaegadel. 1859.aasta suvel võeti ette pikem retk Munamäelt Lätimaale
Jakobstabti, kust üle Võnnu jälle odukülla tagasi pöörduti. 23.aprillil 1865.aastal anti
Jakob Hurdale kandidaadikraad. Sellega oli kõrgkool lõpetatud, ees seisid
koduõpetajaameti ning kohavalikuga seotud keerulised aastad.
Jakob Hurt palus Carl Oettelilt tema tütre Eugenie kätt 1866.aasta alguses, millega
isa ja tütar nõustusid. Kihlus pidi jääma saladuseks, sest polnud veel võimalik
abielluda neiu oli alles leeris käimata (17-aastane). Kuid Hurt ei suutnud saladust