Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat
2.2 Luule
CRJ tuleviku unistuseks oli kõrgema hariduse omandamine; samuti tahtis saada ta
kirjanikuks, eeskätt luuletajaks. Ta luges saksa klassikalist luulet, tal on säilinud umbes
50 saksakeelset luuletust (Jamburgi aegadest). Saksa keeles luuletamisest loobus
Jakobson alles 1865. a. Paiku, kui ta liitus eesti rahvusliku liikumisega. Hiljem on ta
mitmed varasemad saksakeelsed luuletused eesti keelde tõlkinud või kasutanud nende
motiive. Jakobsonin võis pidada keskpäraseks saksa keele luuletajaks.
Võõrkeelsete värsiridade sisuks on romantilise kallakuga filosoofilised mõttemõlgutused,
õnne, armastuse ja kaduvuse teemad, igatsused ja õhkamised maiste või ebamaiste
ideaalide poole. Luuletuste sisu ja väljendusviis on trafarentne, vähese isikupäraga,
motiivid abstraksed, meie maad, rahvast ja ühiskondlikke probleeme vähepuudutavad.
Kuid ta areneb edasi. Lüürilis-romantiliste luulepalade kõrvalhakkab esinema