Johann StraussII
3
Ta kirjutas võitluse kutsuva ,,Revolutsioonimarsi" , mis kujunes peatselt ülestõusnute
seas kõuge populaarsemaks marsiks. Nad nimetasid seda ,,Viini marseljeesiks". Paraku suruti
Viini ülestõus maha. Võimud jätsid Johann Straussi käitumise revolutsioonipäevadel meelde.
Pikka aega ei kutsutud teda õukonda ega mängitud ka tema valsse keserlikel ballidel.
Riigiarhiivis on säilinud politsei ettekanded noore Straussi ,,jakobiinlikest" meeleoludest.
Johann Strauss vanem oli sattunud teisele poole barrikaade. Ta elas rängalt üle oma
populaarsuse kaotust. Varsti haigestus ta sarlakitesse ja lahkus siitilmast 1849.aasta
25.septebril. Isa Strauss suri üksinduses, suures tühjas korteris. Ent tema matused kujunesid
grandioosseks.
Kui isa orkestris kerkis küsimus uuest orkestrijuhist, soovitas perekonnasõber Amon
kutsuda isa asemel poeg. Orkestrandid läksid täies koosseisus Johann noorema juurde et anda
annaabi.ee 
