PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK
1.2 Põlvamaa naise rahvariiete komblekt.
Naise ülikonna põhiosad olid särk, seelik, vöö, kampsun, osalt liistik, abielunaistel lisaks
põll, traditsiooniline peakate ja mitmesugused ülevisked. Üleriidena kasutati pikk-kuube,
talvel lambanahkset kasukat. Paha ilmaga panid peale veel pikk-kuub, et kasukas märjaks
ei saaks. Pikk-kuub oli valmistatud täisvillasast tumepruunist, mustast või potisinisest
toimsest riidest jakaunistatud punase kaaruspaelaga. Pikk-kuub oli ühtlasi pidurõivas. See
pidi seljas olema kirikusse minnes ja kirikus, oli siis talv või suvi.
Külmaga panid naised tanule peale talvemütsi või rätiku(Raidla, H; Kanepi,Põlva ja
Räpina naise rahvarõivad,lk.5)
Naise särk(hame) õmmeldi valgest linasest riidest. Üldiselt aga tehti L-Eestis näistesärgid
19. saj. mahapööratava kraega. Kaelaava äär on kogutud nõelkurdu, ainult õlalappide all
on sile riie
annaabi.ee 
