Naljandid ja anekdoodid
Õnnetuses es ole miis kaenu, kas keids
ka parasjagu pikk om. Keids olli lühike, nii pidi sis miis puul ooletuse peräst maa ja taiva vahele
ripendama jäämä. Nüid olli tagumane ädä viil ullemb kui edimäne. Mes mehekesel nüid tetä?
Rasset kihä ei jõvva pilve pääle tagasi kah enamb tõmmata. Pidi sis miis kõrva takast nõu otsma.
Säält löis tõine üte suure pääeluka, täi. Selle naha tõmmas miis õkva turgu ja sai säält kaits rihma
nigu taosse ruuma. Nii jakas ta keidsele otsa ja sai sedäviisi tüki maad allpoole. Siski olli maa viil
küllält kavven. Jälle ots miis tõise kõrva takast nõu, säält sai tõise eluka, a siski olli viil ää tükk
maad maha. Mehel nakas viimäte pää otsaiist sügelemä, sedä süiten löis ta kolmanda täi, kelle
nahast ta tubli rihma sai, ent iks es mõjo viil midägi. Õnnes löis kukrust viil tüki tublemaba täi, kui
ennitse olliva ollu, sellest sai [kuus?] rihma
annaabi.ee 
