Kõik eetikast
segavad televiisori vaatamist või kui me peame postkasti puhastama kirevast
paberirämpsust, kirume reklaami ja peame seda enam kui tarbetuks. Ometi on igal
asjal, mis eksisteerib ka mingi positiivne külg, otstarve. Tulenevalt tarbija õigusest
informatsioonile on ausal reklaamil kaks tingimust:
1) ta peab sisaldama korrektset informatsiooni, mille järgi tarbija saab teha
kaalutletud ostuotsuse,
2) ta ei tohi sisaldada eksitavat informatsiooni, mis võiks tarbijat segadusse viia
jajuhtida ta vale otsuse tegemisele.
Neile kahele tingimusele vastav reklaam on legaalne ja eetiline. Tema vastand on
eksitav reklaam, mis on illegaalne ja ebaeetiline. Sellisele lihtsale ja selgele
põhimõttele on üles ehitatud reklaami- ja konkurentsiseadused, mis enamikus riikides
tarbija õigusi kaitsevad.
Kerkib küsimus, et kui kõik on nii lihtsalt ja selgesti määratletud, miks tekib siis
reklaamiaususe küsimuses nii palju konflikte ja kohtuasju. Põhjus on selles, et piir