Anne-Mari mees Jairus oli hobusevarguse eest vangis. Vihm jäi järgi ja Anne-Mari jooksis minema. Nipernaadi seadis sammud Kaava kõrtsi poole. Toomas rääkis Küübile, et on sookuivataja ja kavatseb Maarla soo ära kuivendada. Ta läks parvevahi Joona juurde. Parvevaht Taavet Joona oli vaeslaps, kelle isa oli koos armastatud naisega parvega kosest alla sõitnud, sest too teda vastu ei armastanud. Joonale meeldis Anne-Mari, aga too sõbrustas Küübiga. Anne-Mari läks linna Jairust vaatama ja Joona läks koos temaga, et sookuivatamiseks puure tuua. Nipernaadi jäi parvepoisiks. Küüp rääkis talle, et hoopis Anne-Mari oli hobuse varastanud ja Jairus oli süü enda peale võtnud. Jairus palus, et Küüp hoolitseks Anne-Mari eest nende kolme vangis istumise aastate ajal. Joona tuli koju. Anne-Mari olevat jäänud laadale. Jairus ei olevat enam samasugune, pidavat hea käitumise eest varem välja saama. Joona ja Toomas puurisid kose seina augu.
Nipernaadi läks kõrtsi. Seal ta sõi leiba ja jõi õlut. Kõrtsi omanik Küüp arvas,et ta ei suuda maksata. Nipernaadi hakkas seletama, et on tuhat korda rikkam temast. Nipernaadile meeldis käia Maarla sood vaatlemas. Seal kohtas ta Joonast, kes sõidutas parvega rahvast. Joonasest sai Nipernaadi abiline sookuivatamisel. Nipernaadi soovis Anne-Maiga suhelda, kuid Anne-Mail polnud kunagi aega. Anne-Mai rügas Küübi juures tööd ja ootas oma meest Jairust. Jairus istus vanglas Anne-Mai teo eest ja palus Küübilt oma naise eest hoolt kanda. Ühel päeval, kui Nipernaadi tahtsid sood kuivatama hakkata koos Joonasega, ei saanud, kuna paduvihma sadas. Anne-Mai mees sai enneaegselt vanglast välja. Jairus oli väga muutunud, enam ei suitsetanud ega vandunud, ta muutus üdini jumalakartlikuks. Nipernaadi koos Joonasega teostasid oma tööd ja lasid Maarla soo dünamiidiga õhku. Sellest tuli suur pahandus. Küübi heinamaad oli
annaabi.ee 
