Lauluharrastus ja laulupeod ärkamisajal
Ta
suurim tähendus seisnes selles, et rahvuslik liikumine sai uut hoogu ja mitte ainult
muusikalises osas. Asutati ka palju uusi laulukoore. Pasunakoorid ja orkestrid olid paljudele
laulupeost osavõtjatele veel uudiseks. Seetõttu hakkas levima puhkpilliorkestrite asutamine.
Koorid ja seltsid said peost eeskuju kohalikkude laulupäevade korraldamiseks, mida peeti
juba samal aastal Tarvastus, Kursis, Kärus,Türil jaIisakus. Kuna Saaremaalt üldlaulupeol
koore ei olnud, peeti Kuressaares samal suvel Kaarma ja Kärla kooride osavõtul oma
laulupidu. 1870. aastate algupoole kohalike laulupidude ja kokkutulekute pidamine jätkus,
näiteks 1870 aasta suvel Põlvas, Tarvastus, Helmes, Amblas jm.
Esimest üldlaulupidu on õigusega peetud rahvuslikuks suursaavutuseks, eeskätt korralduse
mõttes. Olid ju majanduslikud eeldused olnud nõrgad ning loasaamise viivitus takistanud ka
kooride ettevalmistusi
annaabi.ee 
