Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt
III tulemine kirjandusse 1929. aastal, kui ilmub tema
esimene novellikogu. Mingis mõttes võib öelda, et Hindrey on kirjutamisviisilt ja andelaadilt
pigem psüh novelli meister, aga samas ei saa ka romaane kõrvale jätta. Eriti on
tähelepanuväärne romaan "Sündmusteta suvi" (1937), suvitusromaan. 1932 "Välkvalgus",
1935-1936 "Urmas ja Merike".
Jüri Parijõgi 1926. a "Semendivabrik". Parijõel on rida teoseid, kus pole aru saada, kas
see on mõeldud lastele või mitte. Nii nagu Jaigilgi, tuleb 30ndatel see vahe selgemalt
esile.
Enn Kippel loomingutee jäi nii lühikeseks, et ta ei jõudnud näidata, mis ta suudab. Kui
Kippel hukkub sealpool rindejoont, siis Hindrey jääb sõja ajal Eestisse ja tal on
koostöövalmidust Sks opositsiooniga ja ennast varjates ka vanadekodus sureb. Kippel on
jäänud ajalukku peamiselt ajalooliste romaanidega. Kõige tuntum muidugi 1940 "Meelis",
aga suurematest väljaannetest "Kui raudpea tuli" (1937) peegeldab Põhjasõja sündmusi.