Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
hüpostaasina Tarkust, sellises vormis, kui Vana Testamendi Õpetussõnad teda isiksustavad (Õp
8:1,22-36 jm). Tarkus on naiselike omadustega läbinägelikkus ja kõiketeadmine.
,,Võttes selgelt personifitseeritud vormi, mis on ilmne tunnus tema autonoomiast, ilmutab
Tarkus end inimestele kui Jumala heledam pool, lahke ja heatahtlik aspekt." (JUNG 2002:41)
Jung leiab siiski, et Jahve mitte alati Tarkusega nõu ei pea, vaid tundub olevat ta olemasolu
peaaegu et unustanud. Nii näeb Jung Jahved brutaalse, äkilise ja hoolimatuna. Vahel jääb mulje,
nagu oleks Iiob mõnes osas temast isegi targem, kuivõrd karm elu sunnib teda teravdatud
järelemõtlemisele enese ja elu üle, sellal kui kõikvõimsal Jahvel puudub selline vajadus. Nii
muutub Jahve Iiobi suhtes umbusklikuks ja soovib teda proovile panna. Järgneb Iiobi varanduse
ja perekonna häving Jahve käsilase - Saatana läbi.
,,Siin peaks meeles pidama musti tegusid, mis kiiresti üksteisele järgnevad: röövimine, mõrv,