Pulber on sobiv kasutamiseks abrasiivmaterjalina poleerimispulbrite valmistamiseks. Harvem kasutatakse TiC valmistamiseks plasma-keemilise sünteesi meetodit ja Ti laastu jahvatamist koos sellele järgneva karbidiseerimisega. Viimase ajal (2001a) kasutatakse TiC saamiseks reaktsioonjahvatamist (reaction milling). Protsessi nimetatakse ka mehaaniliseks legeerimiseks (mechanical alloying). Selleks titaani ja grafiidi pulber jahvatatakse kõrgenergeetilises jahvatusseadmes attriitoris, planetaar- või vibroveskis. Kõrgenergeetilise jahvatuse käigus moondub (amorfiseerub) titaani kristallvõre sedavõrd, et süsiniku aatomid on võimelised tungima titaani kristallvõre sisse ja moodustama titaankarbiidi. Protsess toimub praktiliselt toatemperatuuril, mis annab tunduva energia kokkuhoiu võrreldes eelpoolkirjeldatud karbiidiseerimisprotsessiga. Veelgi olulisem on fakt, et sel viisil saadud TiC pulbriosakeste suurus on
viisist. Kroomkarbiidi valmistatakse tavaliselt kahel erineval viisil: Cr2O3 taandamisel 11 ja sellele järgneva Cr pulbri karbidiseerimisga (astmeline meetod) või Cr2O3 otsese karbidiseerimisega (otsene meetod). TTÜ-s on välja töötatud Cr3C2-Ni kermiste saamise meetod reaktsioonpaagutuse teel. See seisneb metalse kroomi, grafiidi ja nikli pulbrite jahvatamises kõrgenergeetilises jahvatusseadmes attriitoris. Jahvatamise käigus aktiviseerub kroomi pulber sedavõrd, et järgneval kuumutamisel vesiniku keskkonnas moodustub karbiid juba 900 oC juures (tavatehnoloogia järgi 1450 oC).Edasisel temperatuuri tõusul Ni-Cr-C eutektikum sulab (1180 oC) ja ümbritseb eelnevalt tekkinud karbiidiosakesed. Seega saadakse karbiid ja sulam ühe operatsiooni käigus. Saadud sulam on tunduvalt peenema struktuuriga ja seetõttu paremate mehaaniliste omadustega.
annaabi.ee 
