Kermised ehk kõvasulamid
attriitoreid jne. Nende jahvatusseadmete ehitus ja tööpõhimõtted on kirjeldatud
trükitud loengukonspektis [1].
Kôige homogeensem segu saadakse kuulveskis jahvatamisel, kuigi see on vähetootlik
pika jahvatusaja tôttu (jahvatusprotsess kestab môni ööpäev). Lähtepulbrid kaalutakse
valitud vahekorras, segatakse kokku, lisatakse jahvatusvedelik (piiritus, atsetoon jt) ja
jahvatatakse. Selleks kuulveski trummel täidetakse poolenisti jahvatuskuulidega
(tavaliselt WC-6%Co kõvasulamist) ja peenestatava pulbriseguga. Kuulide ja
pulbrisegu (TiC-NiMo ja Cr3C2-Ni) kaaluline suhe on tavaliselt 5-10:1, WC-Co
pulbrisegu jahvatamisel 2,5:1. Trumli pöörlemiskiiruseks valitakse 60% kriitilisest, mis
tagab kõige optimaalsema jahvatamise. Kriitline pöörlemiskiirus on selline kus kuulid
raskusõud ja tsentrifugaaljõud on tasakaalus s.o kus kuulid trumli ülemises asendis ei
kuku lahti