4.4 Survetugevus ja paindetugevus määrati kolmel katsekehal, mis olid erinevatesse keskkondadesse paigutatud: 1. katsekeha oli tubastes tingimustes, 2. uputati. Paindetugevus arvutati valemiga nr:2. Survetugevus valemiga nr:3. 2 Valem nr: 1 m p= M p – jahvatuspeenus [%] m – suurte osakeste mass [g] M – jahvatatava aine mass [g] Valem nr: 2 3 ∙ F p ∙l R p= 2 ∙a ∙ H 2 R p – paindetugevus [N/mm2] l – distants tugede vahel [mm] a – proovikeha laius [mm] H – proovikeha kõrgus [mm] F p – purustav jõud [kN] Valem nr: 3 Fp Rs = S Fp – purustav jõud [kN] Rs – survetugevus [N/mm2] S – surveplaatide pindala [mm2] 5. Katsetulemused Tabel 5-1 Jahvatuspeenuse määramine
Materjal peenestatakse löökide ja hõõrumisega. Valmistoodang väljastatakse kas luugist, läbi õõnestelje või piirdesõela. Veskite omadused on kõrge jahvatuspeenus. Vibroveskeid kasutatakse peamiselt peen- ja ülipeenjahvatuseks. Veski trummel on silindriline või sagedamini künakujuline. Trummel täidetakse jahvatatava materjali ja purustuskehadega, suletakse ja pannakse vibreerima mehhaaniliste ringvõnke vibraatoritega. Laagritele asetatud vibraatori võlli 5 käitab elektrimootor 3 elastse siduri 4 kaudu. Võllile kinnitatud raskuste pöörlemisel tekib sundvönkumine, mis kandub üle kerele 2. Kere toetub vibroisolaatoritele 6. Keres liiguvad jahvatavad kehad ja jahvatatav materjal. Jahvatavad kehad põrkuvad kokku ning peenestavad materjali
annaabi.ee 
