Ilmastik
Mereline kliima-
kujuneb pikka aega ookeanide ja merede kohal paiknevates õhumassides. Valitsev
rannikutel. Suvel jahe, telvel soojem. Kevad jahe, sügis soe- pikenevad. Niiske.
Mandriline kliima- tekib maismaa kohal. Suht kuiv. Hoovauste mõju kliimale- ülisuur,
sest nendekohal puhuvad tuuled kannavad sooja v külma maismaale. Soojad hoovused
kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse pehmendades sealset kliimat. Külmad
hoovused jahvad soojade merede vett ja rannikute kliimat. Pinnamoe mõju kliimale-
rannikuga ll olevad mäeaheklikud peavad kinni ookenilt tulevad niisked õhumassid, mis
on sademetest juba tühjad. Üle mäestiku liigub kuiv õhk. Mägedes langeb temp iga km
kasvuga 6C. Õhurõhk langeb, tuuled tugevnevad. Happevih- õhku paisatakse kahjulekke
gaase, mis seovad veepiisakesi, need liituvad, kasvavad suuremaks ja sajavad maha.
Lämm ja väävl oksiidid lahustuvad veepiiskades ja muudavad vee happeliseks.
annaabi.ee 
