kokkutõmbumisi, samas on ta ka vee reservaariks vee aurustumise ja väikeste lekete korral. JAHUTUSVEEPUMBAD Siia kuuluvad nii mage – kui ka mereveepumbad. Pumbad saavad liikumise väntvõllilt ülekande kaudu. Pumbad on kinnitatud mootori vööripoolse otsa oleva hammasrataskoda külge ja neid pumpi nimetatakse ka veel ripppumpadeks ( nõ nad ripuvad diisli külies) Kaasaegsetel suurtel diislitel võidakse jahutusvee pumpasi käivitada ka eraldi asuva elektrimootorite abil. Jahutusveepumpadena kasutatakse Mereveepumpadena: kolbpumpasid, tsentrifugaalpumpasid Mageveepumpadena : tsentrifugaalpumpasid, põõrispumpi. VEEJAHUTID Laialdaselt kasutatakse nii plaat – kui ka torujahuteid. Torujahutid võivad olla kuni 8 X merevee läbivooluga. Mõõteriistad jahutussüsteemil: ● mageveemanomeeter ● mereveemanomeeter ● mootorist väljuva veetermomeeter ● mootorisse siseneva veetermomeeter
jaotatud kõrge- ja madalatemperatuuriliseks. Esimene kahest jahutab silindriplokki, silindrikaani ja turbiine. Teine jahutab õhujahutit ja õlijahutit. Magevett jahutatakse plaatjahutis mereveega. Generaatorite jahutussüsteem moodustab omaette jahutussüsteemi eraldi peamasinate jahutussüsteemist. Süsteemis on kaks plaatjahutit ja kaks tsirkulatsioonpumpa. Mootori peal on kaks ripppumpa, üks mõlema kontuuri jaoks. Jahutusveepumpadena on kasutusel tsentrifugaalpumbad. Pumba võll on valmistatud happekindlast terasest, tööratas ja vee juhtketas on valmistatud pronksist. Kere osad on valmistatud malmist. Rippumba võll on kahel laagril mida õlitatakse paiskõlitusega. Radiaaltihend takistab õli sattumist vee hulka ja vatupidi. Sama teeb ka aksiaaltihend. Hammasratas on kinnitatud kooniliste rõngaselementidega. Need elemendid surutakse poltidega laiali ja sellega hoitakse hammasrattaid võlli küljes.