Keskkonnamõjud - vesijahutus reaktorites Tuumareaktorid vajavad jahutamist, mida tavaliselt tehakse veega (kas otseselt või siis kaudselt). Kõige levinum jahutusvee allikas on jõgi. Jõgedest võetakse vesi ning oma funktsiooni täitnud siis juba soe vesi juhitakse tagasi jõkke, juhul kui see radioaktiivne pole. Väljalastava vee temperatuur ei tohi ka liiga suur olla, vastasel juhul võivad jões elavad kalad surma saada. Selle jaoks on uuemate tuumajaamade juures olemas jahutustornid, kus vesi enne jõkke laskmist jahutatakse. Väljalastava vee temperatuur seab elektri tootmisele piirid. Eriti soojadel päevadel, kui nõudlus elektri järele on samuti suur, on vastavalt ilmale ka vesi soojem. Soe vesi aga ei suuda piisavalt tõhusalt reaktorit jahutada, ning vett ei saa ka liiga soojaks kütta, sest siis kahjustaks see jõe (või mõne muu veekogu) elukeskkonda. Just selline asi juhtus 2003 aasta Euroopa kuumalaine ajal.
Keskonnamõjud - vesijahutus reaktorites Tuumareaktorid vajavad jahutamist, mida tavaliselt tehakse veega (kas otseselt või siis kaudselt). Kõige levinum jahutusvee allikas on jõgi. Jõgedest võetakse vesi ning oma funktsiooni täitnud siis juba soe vesi juhitakse tagasi jõkke, juhul kui see radioaktiivne pole. Väljalastava vee temperatuur ei tohi ka liiga suur olla, vastasel juhul võivad jões elavad kalad surma saada. Selle jaoks on uuemate tuumajaamade juures olemas jahutustornid, kus vesi enne jõkke laskmist jahutatakse. Väljalastava vee temperatuur seab elektri tootmisele piirid. Eriti soojadel päevadel, kui nõudlus elektri järele on samuti suur, on vastavalt ilmale ka vesi soojem. Soe vesi aga ei suuda piisavalt tõhusalt reaktorit jahutada, ning vett ei saa ka liiga soojaks kütta, sest siis kahjustaks see jõe (või mõne muu veekogu) elukeskkonda. Just selline asi juhtus 2003 aasta Euroopa kuumalaine ajal.
Tehase ala umbes 100 ha. Ala ei tohi paikneda inimasustuse vahetus läheduses. Toorained on puit, teatud kemikaalid ja vesi. Tarbitava vee hulk on 2530 m3 vett ühe tonni õhkkuiva sulfaattselluloosi kohta. Protsessid on keetmine, pleegitamine, kuivatamine. Paberitootmist juurde ei plaanita, sest paberit ei ole lihtne müüa. Tehases on ka oma soojuselektrijaam; vajalik ka lubjatootmine. Vaja ka turbiini. Jahutusvett keskkonda tagasi ei suunata, on olemas jahutustornid. Suure osa alast moodustab heitvee puhasti. Ka sadevett kontrollitakse ja suunatakse puhastusjaama, kui vaja. N-oksiidide kinnipüüdmiseks omad võtted, vääveldioksiidi eriti ei teki. Lõhnavad ained põletatakse ja see, mis järgi jääb, suunatakse märgpesurisse. 100% välistatud ei saa miski olla. Väävliühendid on küll ninale hästi tuntavad, aga nad ei ole toksilised. Lühiajalisi heiteid võib esineda, aga see peaks olema pigem erand. Eesmärk ei ole rajada saastavat tehast
Keskkonnamõjud - vesijahutus reaktorites Tuumareaktorid vajavad jahutamist, mida tavaliselt tehakse veega (kas otseselt või siis kaudselt). Kõige levinum jahutusvee allikas on jõgi. Jõgedest võetakse vesi ning oma funktsiooni täitnud siis juba soe vesi juhitakse tagasi jõkke, juhul kui see radioaktiivne pole. Väljalastava vee temperatuur ei tohi ka liiga suur olla, vastasel juhul võivad jões elavad kalad surma saada. Selle jaoks on uuemate tuumajaamade juures olemas jahutustornid, kus vesi enne jõkke laskmist jahutatakse. Väljalastava vee temperatuur seab elektri tootmisele piirid. Eriti soojadel päevadel, kui nõudlus elektri järele on samuti suur, on vastavalt ilmale ka vesi soojem. Soe vesi aga ei suuda piisavalt tõhusalt reaktorit jahutada, ning vett ei saa ka liiga soojaks kütta, sest siis kahjustaks see jõe (või mõne muu veekogu) elukeskkonda. Just selline asi juhtus 2003 aasta Euroopa kuumalaine ajal. Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia
annaabi.ee 
