Separaatori tööpöörete arvuks on 10400, separeeritava õli hulk on 4,5m3/h, ülekanne 292/82, tarbitav võimsus 11kW, käivitusaeg 2min, õli hulk ülekandes 2l ning trumli mahutavus 2,7l. Õlijahutid on tüübilt plaatjahutid. Margiks on AlfaLaval M15 BFM8, töörõhuks 8bar, töötemperatuur on vahemikus 0ºC...100ºC, kaaluks 936kg, plaadi materjaliks AISI 304. Tihenditena kasutatakse õli –ja temperatuurikindlat kummi NBR. Plaadi paksus on 0,4mm ja jahutuspind jahuti kohta 55,8m 2. Õlijahuteid jahutatakse peamasinate madalatemperatuurilise tsirkulatsiooniveega. Enne jahuteid on õhuga reguleeritav termostaat, mis rakendub siis, kui masina koormus langeb alla 30%, sama põhimõttega töötab ka abimasinate õlijahuti termostaat. Jahutussüsteem Jahutussüsteem on kombineeritud magevee-merevee süsteem. Mageveesüsteem koosneb madalatemperatuurilisest ja kõrgetemperatuurilisest
ristivoolu ja segavoolu) soojusvahetid ja segunemissoojusvahetid. 2) Regenartiivsed soojusvahetid Soojusvoolu suund perioodiliselt muutub. Soojusvahetite soojustehniliste arvutuste aluseks on eelpool vaadeldud soojusülekande valemid ja nendele lisandub veel soojusbilanssi võrrand. Olenevalt eesmärgist võib soojusvaheti arvutusmeetod olla kahesugune: 1) Konstruktsiooni(dimensiooni) arvutus Viiakse läbi soojusvaheti projekteerimisel, et määrata SV kütte või jahutuspind. Arvutuste tegemiseks peab olema teada soojuskandjate massikulu, temperatuur ja ülekantav soojust hulk Q mis määratakse soojusbilansi võrrandist. 2) Kontrollarvutus Tehakse töötava SV puhul kui on vaja määrata SV ülekantav soojushulk ja soojuskandjate temperatuuri soojusvahetist väljumisel. Tavaliselt kaasneb sellega ka hüdrauliline arvutus, millega leitakse rõhukaod ja selle järgi valitakse pumba võimsus. 74. Kütused. Nende liigtus, koostis ja põhilised karakteristikud.
ristivoolu ja segavoolu) soojusvahetid ja segunemissoojusvahetid. 2) Regenartiivsed soojusvahetid Soojusvoolu suund perioodiliselt muutub. Soojusvahetite soojustehniliste arvutuste aluseks on eelpool vaadeldud soojusülekande valemid ja nendele lisandub veel soojusbilanssi võrrand. Olenevalt eesmärgist võib soojusvaheti arvutusmeetod olla kahesugune: 1) Konstruktsiooni(dimensiooni) arvutus Viiakse läbi soojusvaheti projekteerimisel, et määrata SV kütte või jahutuspind. Arvutuste tegemiseks peab olema teada soojuskandjate massikulu, temperatuur ja ülekantav soojust hulk Q mis määratakse soojusbilansi võrrandist. 2) Kontrollarvutus Tehakse töötava SV puhul kui on vaja määrata SV ülekantav soojushulk ja soojuskandjate temperatuuri soojusvahetist väljumisel. Tavaliselt kaasneb sellega ka hüdrauliline arvutus, millega leitakse rõhukaod ja selle järgi valitakse pumba võimsus. 74. Kütused. Nende liigtus, koostis ja põhilised karakteristikud.
b) OFAF ja OFW jahutussüsteem Ajakonstant T on leitav avaldisest cG T = , (3.11) F kus c on trafo erisoojus, G - trafo ekvivalentne mass, - soojusülekandetegur ja F - trafo jahutuspind. Avaldisele (3.10) analoogselt võib leida mähiste ülekuumendustemperatuuri muutumise õli suhtes. Siis kehtib t m = m1 + ( m 2 - m1 )1-e-T m , (3.12)
annaabi.ee 
