Mida rohkem sisaldab teras süsinikku, seda suuremad on karastamisel mahumuutused, ning mida madalamal temperatuuril muutub austeniit martensiidiks, seda suurem on oht deformatsioonide, pragude, pingete ja teiste karastusdefektide tekkeks ning seda hoolikamalt peab valima terase jahutamisrežiimi. Jahutamiskeskkonna valik ja jahutamiskiirus Jahutus valitakse niisugune, mis kindlustab terasele vajaliku struktuuri ja soovitavad omadused. Jahutuskiirust saab reguleerida erinevate jahutuskeskkondade valikuga ja nende temperatuuri muutmisega. Jahutuskiiruse valikul tuleb lähtuda järgmistest põhilistest seisukohtadest: peab olema võimalikult väike (et tekkivad sisepinged oleksid minimaalsed), kuid seejuures küllaldane vajaliku struktuuri ja soovitud omaduste saamiseks. Austeniit säilib kõige lühemat aega temperatuuripiirkonnas 500… 600 oC ja hakkab lagunema juba mõne kümnendiku sekundi pärast
suurendab terase kõvadust; teisiti karastades üle faasipiiri A cm, on jämedateralise struktuuri tekke oht; see teeb karastatud terase hapraks. [1] Noolutamine on karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiri A c1; temperatuuri valimisel lähtutakse soovitud kõvadusest/sitkusest. [2] 1.4 Jahutamiskeskkonna valik ja jahutamiskiirus Jahutus valitakse niisugune, mis kindlustab terasele vajaliku struktuuri ja soovitavad omadused. Jahutuskiirust saab reguleerida erinevate jahutuskeskkondade valikuga ja nende temperatuuri muutmisega. Jahutuskiiruse valikul tuleb lähtuda järgmistest põhilistest seisukohtadest: peab olema võimalikult väike (et tekkivad sisepinged oleksid minimaalsed), kui seejuures küllaldane vajaliku struktuuri ja soovitud omaduste saamiseks. Karastamise seisukohalt on oluline karastuskeskkonna jahutusvõime kriitilistel
mis on karastatava terase kriitilisest jahtumiskiirusest (vkr; vaata joonis 5.3) suurem, et vältida austeniidi lagunemisproduktide (F ja T) tekkimist. Joonisel 5.1 on toodud süsinikteraste optimaalsed karastustemperatuurid (viirutatud ala), mis valitakse alaeutektoidteraste puhul 30…50 oC üle Ac3 (täiskarastus) ja üleeutektoidteraste puhul 30…50 oC üle Ac1 (poolkarastus). Jahutus valitakse niisugune, mis kindlustab terasele vajaliku struktuuri ja soovitavad omadused. Jahutuskiirust saab reguleerida erinevate jahutuskeskkondade valikuga ja nende temperatuuri muutmisega. Joonisel 5.2 on toodud lihtsustatult rida terase jahutuskiiruseid erinevates keskkondades. Jahutuskiiruse valikul tuleb lähtuda järgmistest põhilistest seisukohtadest: peab olema võimalikult väike (et tekkivad sisepinged oleksid minimaalsed), kuid seejuures küllaldane vajaliku struktuuri ja soovitud omaduste saamiseks. Austeniit säilib kõige lühemat aega
alusel elle terase kohta austeniidi isotermilise muutuse diagramm koordinaatides muutetemperatuur(T), aeg (t) joonisel 1. (TTT diagramm). Perliitmuutus saab täielikult toimuda vaid temperatuuril üle 650 kraadi, mida tagab aeglane jahutamisea kiirusega v 1 (alla 1 kraadi minutis). Jahutuskiiruse suurendamisel kuni 5 kraadi sekundis ( v 2 ) tekib perliidist peenemateralise tsementiidiga struktuur, mida nimetatakse sorbiidiks. Suurendades jahutuskiirust 40-60 kraadi sekundis ( v 3 ) jääb tekkiv tsementiit väga peeneteraliseks ja saadud struktuuri nimetatakse troostiidiks. Suurema allajahutuse puhul tekib nõelja struktuuriga beiniit. Martensiitmuutus toimub madala temperatuurini jahutatud terastes, mil austeniit kaotab püsivuse, kuid süsinikuaatomite difuusse ümberpaiknemise puudumise tõttu ei saa austeniit enam perliidiks muutuda. Seega martensiitmuutus on mittedifuusne, mille tulemuseks on
annaabi.ee 
