Nii näiteks destilleeritud vesi või vihmavesi, mis ei sisalda sooli, jahutavad vahemikus 650°…550° C kaks korda aeglasemalt kui kraanivesi. Vees lahustunud gaasid halvendavad vee jahutusvõimet, seetõttu jahutab keedetud vesi (või korduvalt kasutatud vesi) võrreldes toorega intensiivsemalt. Vees lahustunud soolad ja leelised suurendavad tunduvalt vee jahutusvõimet (temperatuuripiirkonnas 650°…550° C ligi 2 korda), mistõttu soolade ja leeliste vesilahuseid kasutatakse sageli jahutuskeskkondadena. Õli jahutusvõime võrreldes veega on 3-4 korda väiksem temperatuuripiirkonnas 650°… 550° C, kuid ca 10 korda väiksem martensiidi tekke piirkonnas. Õli kui karastuskeskkonna eeliseks on tema mittetundlikkus temperatuurile – õli jahutab ühesuguse intensiivsusega temperatuuril nii 20° C kui ka 150°…200° C. Õli puuduseks on tema tuleohtlikkus (süttimistemperatuur on sõltuvalt õli margist 150°…320° C) ja karatusvõime kadumine aja jooksul (õli pakseneb)
intensiivsusega nii 20 kraadi kui ka 150-200 kraadi. Õli puuduseks on tema tuleohtlikus, süttib sõltuvalt margist 150- 320 kraadi juures, ja karastusvõime kadumine aja jooksul(õli pakseneb). Peale selle õli põleb ja metalli pinnale moodustub oksiidikile. vees lahustuvad soolad või leelised suurendavad tunduvalt vee jahutusvõimet (temperatuuripiirkonnas 650-550 kraadi ligi 2 korda), mistõttu soolade ja leeliste vesilahuseid kasutatakse sageli jahutuskeskkondadena. Karastuspinged Karastamisega kaasnevad teraste detailides sisepinged, mis liigitatakse lähtuvalt päritolust kahte rühma: ristlõike eriosade erinevast jahutamisest tulnud pinged( termopinged) ja faasi muutusest tingitud pinged ( faasipinged). Termopinged Ehk esimest liiki pinged on tsonaarlsed sisepinged, mis tekivad ristlõike üksikute kihtide või detaili erinevate osade vahel. Mida suurem on termotöötlusel temperatuurigradient ristlõike
annaabi.ee 
