Türi Raadiojaam
Selle saatja puhul oli kasutatud paljusid tehnoloogilisi uuendusi, mille tulemusena oli
saavutatud erakordselt suur võimsus ning kasutegur, mis ulatus 33%-ni. Olgu võrdluseks
öeldud, et sama ajastu Euroopa jaamadel oli selleks keskmiselt kuni 23%. Saatja
nimivõimsus oli 50kW, kuid absoluutne võimalik oleks võinud olla kuni 200kW, kui kõik
tegurid maksimumini viia. Saatja lõppastme lampide jahutamiseks kasutati vett, mis liikus
läbi jahutusbasseini jaamakompleksi hoovil. Talvel, kui väljas oli üle -20°C külma, oli
basseinis vesi +5°C ringis [4].
Raadiomast leidis oma lõpu tänu enamlaste hävitustööle Saksa- Vene sõja hakul. 11. juulil
1941. aastal, kui Saksa Wehrmacht'I üksused lähenesid Türile, lasi Punaarmee saatejaama
õhku (analoogselt toimiti ka Tallinna ja Tartu saatjatega). Kuna Saksa üksused lähenesid
kiiresti ja sapöörüksus, kelle eesmärgiks oli saatja õhkida, ei jäänud punastel aega