Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused
nomenklatuuri (näiteks inimese liiginimi Homo sapiens) liikide morfoloogiliste ja füsioloogiliste tunnuste
alusel. Linne klassifitseeris ka haigusi (Genera morborum, 1763), jagades haigused 325 perekonda.
William Harvey (1578-1657), inglane, õppis Padovas. 1628 Südame ja vere liikumisest loomadel.
Harvey vereringetooria oli Galenose ajast alates ilmselt üks olulisimaid avastusi eluslooduse mõistmiseks.
Harvey kummutas Galenose respiratsiooniteooria (hingamine vajalik südame jahutamiseksKliinilise
meditsiini areng 17.-18. sajandil oli märgatav. Esile tõstetakse Thomas Sydenham (1624-1689) võttis
malaaria raviks kasutusele kiinapuu koore ja Hermann Boerhaave (1668-1738) nimesid. 1662. a
tehakse esimene edukas intravenoossne süst inimesele (J. D. Major).
Arenes töötervishoid. Itaallane B. Ramaccini (1633-1714) eristas haigusi nende tekkepõhjuste järgi: 1)
keskkond; 2) tööasend; 3) mürgistus; 4) nakkus; 5) ebaõige tööreziim. (Töötervishoiu alusepanijaks