õhta ja ööseks pandi see söök sinna kivi peale. See oli ikka teatud ajal, see ei viidud iga päev, need olid tähtajad – kas hingedepäeval ja… mis ajal see viidi, ma olen ära unustanud. Vist oli üks nellabane päev. Vanasti oli viidud terve lammas või vasikas, nisukene veike loom. Pärast hiljem hakati viima niisama kausiga valmistehtud toitu. Keedeti liha ja kartulit või viidi mõnda pudru, mannapudru või jahupudru. Õhta pandi, aga hommikuks olid need kadunud sealt, kõik ära söödud. Ja siis usuti, et nüüd esivanemad või need, kes külast surnud on, need käisid seal ohvrikivi peal sööki söömas, need surnute vaimud. Aga eks tegelikult sõid linnud või mis loomad seal juhtusid olema, külakoeradki, kes teadsid, et seal toitu on, ja hommikuks oli see söök söödud.
· Rukkileib, sai, küpsetised (karask) · Matusteks tapeti loom · Saaremaal- klimbisupp · Hiiumaal- tangusupp · Hingetoidud: tangupuder, lihatoidud · Praegu on tähtis toit puljong ja pirukas · Kadunukesele kaeti koht, klaas teistpidi · Enne matust üks õhtu, kaetakse surnule laud · Kirstu ei tohi panna fotosid NÄDALAPÄEVAD JA AASTAAJAD: · 19. Saj. kolmapäev ja laupäev pidupäev · Hiiumaal enamasti jahupudru ja jahuvorstid · Kohupiima hoiti ja jäeti tagavaraks ka talveks · 19. Saj. lõpul ka kartulipudru ja tangupudru · Lõuna-Eestis laupäeval toiduks kapsa-tangupuder · Laupäeval oli toiduks kartuli-või tangupuder või paksud kapsad · Esmaspäev, teisipäev ja reede olid herne, oa või läätseleeme päevaks · Reede oli üldine kaunviljapäev · Mõisates aastaringi kindlad toidukorrad · Mõisates kõige tugevam toit lõunati · Õhtuti söödi lõunasöögi jääke
annaabi.ee 
