kehasisenergiast. Mida tumedam on keha pind seda rohkem energiat keha ajaühikus neelab. Mida nimetatakse soojusülekandeks? Missugused seaduspärasused kehtivad soojusülekandel? Soojusülekandeks nim. Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele. A) soojusülekandes levib siseenergia soojemalt kehalt külmale kehale. B) soojusülekandes suureneb soojenevate kehade siseenergia sama palju kui väheneb jahtuvate kehade siseenergia. C) soojusülekanne kestab seni kuni kehatemperatuurid võrdsustuvad. Mida nim soojuslikuks tasakaaluks? Mis puudub soojuliku tasakaalu korral? Soojuslikuks tasakaaluks nim. Seda kui kehade temperatuuris on samad. Soojusliku tasakaalu korral puudub kehade vahel soojusülekanne. Missugused on kaks moodust keha siseenergia suurendamiseks? 1)soojusülekanne.2)Mehaanilise tööga.
· Elektriga (kasutades elektroode või soojendusjuhtmeid); · Kasutada termoreaktiivset raketist. Nende kõikide soojendamise meetmete peamiseks eesmärgiks on jäätumiskindluse saavutamine ja tugevuse arenemise tagamine. Betooni väline soojendamine on vajalik õhukeste, vähese soojainertsiga konstruktsioonide betoneerimisel madalatel temperatuuridel. Teisisõnu väline soojendamine on vajalik konstruktsioonidel, mille pinnamoodul on suurem (suhe väliste jahtuvate pindade ala betooni ruumalasse). Soojendamise puhul tuleb jälgida, et betooni ei kuumutataks liiga intensiivselt (betooni kuivamisest ja mahumuutustest tingitud pragude oht) [3]. 3.2.1 Betooni soojendamine õhuga. 7 Betooni soojendamine sooja õhuga toimub infrapunase kiirgusega, soojapuhurite ja soojakute kasutamisega. Nendest enamlevinum on ilmselt puhurite ja soojakute kasutamine,
Räbutühikud rikuvad valandi homogeensust ja on pingekonsentraatoriteks (teravate nurkadega ja sakilised). Tekivad sulami komponentide keemilisel reageerimisel lisanditega (endogeensed) ja kui sulametall haarab kaasa vormimaterjali või muid võõrkehi (eksogeensed). Valandite kaardumist ja pragunemist Kahanemispingeid tekivad takistatud kahanemisel, milleks võib ka olla vormi takistus. Termopinged tekivad erineva kiirusega jahtuvate valandiosade vahel. Struktuuripinged tekivad struktuuri muutuste tagajäriel. VORMI JA KÄRNISEGUDE VALMISTAMINE 3 Vormi ja kärnisegu valmistatakse savist ja liivast. Savi kuivatatakse ja seejärel peenestatakse. Samuti sõelutakse nii liiv kui ka savi. Kasutatud vormisegu peenestatakse, eemaldatakse metal ja sõelutakse. Valmistamine: 1. Komponentide doseerimine 2. Komponentide segamine 3
annaabi.ee 
