Jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid: riboos ja desoksüriboos; kuuluvad vastavalt RNA ja DNA koostisesse, glükoos (e viinamarjasuhkur), fruktoos (e puuviljasuhkur). Oligosahhariidid: glükoos+fruktoos=sahharoos, maltoos (e linnasesuhkur), laktoos (e piimasuhkur). Polüsahhariidid: tärklis (e glükogeen), tselluloos. Sahhariidide ülesandeks on anda energiat ja ehitada rakku üles. LIPIIDID: Ehk rasvad on energiaallikaks, kaitsevad jahtumast, kaitsevad siseorganeid. Jagunevad: steroidid (nt kolesterool, hormoonid) VALGUD: Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid, nad moodustuvad vaid elusorganismides. Peptiidside raku ribosoomis kahe aminohappe reageerimisel tekkiv side. Struktuuri järgi jaotatakse valgud nelja järku: esimest järku, teist järku (heeliks), kolmandat järku (gloobul), neljandat järku struktuur. Denaturatsioon valgulahuse kuumutamisel valgu struktuuri madaldumine esimesse struktuuri järku.
magajalt rohkem energiat. Enne talveunne jäämist koguvad loomad kehasse rasvavaru, mida kasutavad magades ja ärgates energiaallikana. Eristatakse kahte tüüpi rasvkudet: valget ja pruuni. Valge rasv kogutakse peamiselt naha alla ja siseorganite vahele. Pruun rasvkude paikneb aga lihaskiudude ja tähtsamate elundite vahetus läheduses. Just pruun rasvkude on talimagaja põhiline soojaallikas, mida vajadust mööda lagundatakse (,,põletatakse"), hoides niiviisi elundeid liialt jahtumast või küttes neid töölehakkamiseks vajaliku temperatuurini üles. Mis on taliuinak? Taliuinak on homöotermsete (püsisoojaste) loomade eriline puhkeseisund ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks.Tõelise talveune ja taliuinaku vahe on nendega seotud füsioloogiliste protsesside ulatus: nii iseloomustab talveund tunduvalt aeglasem pulss ja madalam ainevahetuskiirus, hingamissagedus ja kehatemperatuur kui taliuinaku korral