Mitmekeelne oskussuhtlus
lugeda eesmärgiga see hiljem tõlkida, võrreldes sellega, kui ta peab
teksti lihtsalt läbi lugema (Jakobsen ja Jensen 2008). Sellist tüüpi
uurimused aitavad pauside, pikemate fiksatsioonide8 jms abil ka mõista,
millised lähteteksti aspektid või spetsiifilised üksused valmistavad
tõlkijale kas arusaamis- või produtseerimisprobleeme. Vähemal määral
on tõlkimisprotsessi uurimisel kasutatud ka aju aktiivsust mõõtvat
funktsionaalset magnetresonantskuvamist (fMRI). Annoni, Lee-Jahnke
ja Sturm (2012) leiavad esialgsete katsete põhjal, et tõlkimise uurimine
fMRI abil aitab luua tõlkimise kognitiivseid mudeleid ja leida, millised
oskused aitavad edukalt tõlkida.
Kuna sageli ei oska tõlkija öelda, mida ta täpselt teeb või
mõtleb, kui ta tõlgib, siis annavad tõlkimisprotsessi uurimused ise
ja uurimuste tulemused huvitavat mõtteainet ka tõlkijaile endile.
Tõepoolest ka uurimused ise, sest näiteks TAP-ide puhul või ka