"jahmatusehetkel" - 1 õppematerjal

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

taevasse lendav puhas ja armastav hing. D'Artagnan surus oma käte vahele laipa. Noormees karjatas ja langes oma armastatu kõrvale niisama kahvatult ja liikumatult kui oli tema. Porthos nuttis, Aramis tõstis ähvardades rusikad taeva poole, Athos lõi risti ette. Sel hetkel ilmus lävele mees, kes oli peaaegu niisama kahvatu kui toasviibijad. Ta vaatas ringi, nägi surnud proua Bonacieux'd ja minestanud d'Artagnani. Ta ilmus just suurele õnnetusele järgneval jahmatusehetkel. «Ma ei eksinud,» ütles ta, «see on härra d'Artagnan ja teie olete tema kolm sõpra -- härrad Athos, Porthos ja Aramis.» Need, kelle nimesid ta nimetas, vaatasid üllatunult võõrale; ta näis neile kõigile tuttavana. «Härrased,» ütles uustulnuk, «teie olete nagu minagi ühe naise otsinguil, kes,» lisas ta hirmsa naeratusega, «on ilmselt pidanud siit mööduma, sest ma näen laipa.» Kolm sõpra vaikisid. Hääl nii nagu nägugi meenutas neile meest, keda nad olid juba näinud