Essee raamatu "Määravad hetked" põhjal
säilitada koostööd inimeste vahel nõuab neist mõne moraalset hävitamist, nii nagu lahing
nõuab nende füüsilist hävitamist."
See peatükk on tähelepanuväärne Barnardi realismi ja veendumuste jõu poolest. Juhtimine
ei ole Barnardi jaoks köitev seiklus. See, et saada inimesed koostööd tegema, on ,,võitlus".
Enamgi veel, Barbard nimetab oma vaateid ärevust tekitava järelduse kohta kindlaks
,,vältimatuks" tõsiasjaks.
Veel jahmatavapanevam on aga Barnardi järeldus ja Sartre'i vaated, mida väljendab vana
kommunist. Mõlemad mehed uskusid, et juhipositsioon sunnib peale keerulisi isiklikke
probleeme, mis võivad mõne inimese hävitada ja mõne jälle tugevamaks muuta. Barnardi
arvates toob liidriroll kaasa moraalse hävingu riski. Sartre näeb selles nn mustade käte
tekkimist. Mõlemad mehed uskusid, et juhipositsioonil olled tuleb oma karakterit kujundada.