V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
«Kas siis keegi teda ei taha? Mitte keegi? Esimest korda, teist ja kolmat korda!» Ja peaga
võlla poole pöördudes lisas ta: «Otsustatud!»
Viinanina, Punane Andry ja Francois Chante-Prune liginesid Gringoire'ile.
Sel silmapilgul kostis hele kisa argoolaste hulgas:
: «Esmeralda, Esmeralda!»
Gringoire võpatas ja pöördus sinnapoole, kus kisati. Rahvas lõi kahele poole ja andis teed
puhtale, silmipimestavale kujule. See oli mustlastüdruk.
«Esmeralda!» hüüdis Gringoire jahmatades, vaatamata oma erutusele. Ta oli üllatatud,
kuivõrd kiiresti see maagiline nimi kõik päevased mälestused üles äratas.
5
1
Paistis, nagu ulatuks selle haruldase olendi veetluse ja ilu mõju Imede Õueni. Mehed ja
naised andsid talle alandlikult teed ja nende jõhkraisse nägudesse ilmus tema pilku nähes
särav ilme.
Tütarlaps ligines kergel sammul vaesele patusele. Ilus Djali kõndis ta kannul. Gringoire oli
enam surnud kui elus. Tüdruk vaatles teda hetke vaikides.
annaabi.ee 
