kirjutatud värssidel oli eriline jõud. Purpurpunased riided on sümboliseerinud jõukust ja väärikust, kvaliteetse purpuri saamiseks läks vaja väga palju meritigusid, lihtinimene ei saanud endale purpurrüüd lubada, see oli liiga kallis. Samas ka kuradit kujutatakse tihti just punases rüüs. Maalimahuku viimane ratsanik kappas punasel hobusel Johannese ilmutusraamatus. Punase värviga on ammustest aegadest peale maalitud sõja- ja jahivarustust, punase kasutamine sõdalaste riietuse juures usuti andvat sõjameestele enesekindlust ja võiduusku. Samas varjas punast värvi rüü lahingumöllus sõdalase haavadest tulvava vere. Enamus värvianalüütikuid on üksmeelsed selles, et punane esindab vaprust ja julgust, otsustavust ning kangelaslikkust. On olemas Punane meri ja punane väljak. Punasesse raamatusse kantakse ohustatud loomaliigid. Punase kaardi annab jalgpalli kohtunik, kui mängija platsilt eemaldab
Vanka palub, et vanaisa ta koju tagasi võtaks. Vanka lubab, et hõõrub vanaisale tubakat, läheb kingsepa juurde tööle kingi puhastama või siis hoopistükis karjase abiks. Lubab vanaisa eest suureks saades hoolitseda ja kui vanaisa peaks ära surema, siis tema eest palvetada. Vanka ütleb, et kui vanaisa teda tagasi ei võta, siis on Vankale jäänud ainult surm. Järgnevalt kirjeldab ta Moskvat (hetkel elab Vanka seal). Moskva on suurlinn, kus on poodides palju kalastamis- ja jahivarustust müügil, samuti on seal ka uhked lihapoed. Vanka meenutab, kuidas nad vanasti koos vanaisaga käisid härrastele jõulupuud toomas: vanaisa tegi vahepeal piipu ja naeris külmetava Vanka üle, äkki jookseb neist mööda jänes ja vanaisa oleks meeleldi tahtnud ta kinni püüda. Vanka meenutab, et peres, kus Vanka ema Pelageja kunagi toatüdrukuna teenis, elas preili Olga Ignatjevna, kes Vankat õpetas ja talle kommi andis. Kui ema suri, läks ta perekööki
annaabi.ee 
