Kas ebaeetiliselt saadud teadmisi on eetiline kasutada?
Mustanahalised olid tollel ajal Euroopas
haruldus ning ega neid päris inimesteks ei peetudki, pigem poolahvideks. Kõige suurem viha oli
suunatud juutide vastu, keda vähemalt natsiaja alguses oli Saksamaal 500 000. Rajati
koonduslaagreid, kuhu viidi rongide kaupa Iisraeli lapsi. Paljud hukati, kuid väga suurt arvu tabas
ka hoopis hullem saatus. Auschwitzis, vast kuulsaimas koonduslaagris, töötas mees nimega Josef
Mengele. Hüüdnimi Surmaingel ütleb tema kohta palju tegu oli ühe jahituma natsikurjategijaga.
Koonduslaagris oli just tema see, kes otsustas, kes saab elada ning kes viiakse kohe gaasikambrisse.
Lisaks otsustajarollile oli Mengelel ülikoolikraad antropoloogias ja meditsiinis ning omandatud
oskusi praktiseeris ta laagris väga ulatuslikult. Mengele tegi katsetusi erinevate vahenditega,
opereeris ja amputeeris tuimestuseta ja uuris kaksikuid. Inimmaterjali nendeks õõvastavateks
eksperimentideks sai ta loomulikult koonduslaagris viibijate hulgast