Eesti kultuurilugu
Sarve kanti taskus või erilise aasa otsa riputatuna. Et
püssirohi kuiv püsiks mähiti sarv jahilt koju naastes vildi sisse ning asetati liivaga täidetud
prakku ahju ja seina vahel. Et laeng alati õige suurusega saaks, võis sarve külge olla seotud väike
sarvest mõõdutops.
Jahipaun
Jahipaunaks ei sobinud kütile sugugi igasugune kott. Nahksed, sageli ilustustega jahitaskud on ka
rahvakunsti seisukohalt märkimisväärsed. Päritolult võib neid pidada väga vanaks.
"Jahitaskusse pandud püssi nii kui ka oma moon ning muu tarviduse materjal."
Sinna hulka kuulusid näiteks püssirohusarv, haavlitasku, peibutusvile jne. Eraldi lahter oli kotis
väiksemate saakloomade ja lindude tarvis.
Kalandus
Meie kodumaa rohkearvulised jõed ja järved on eesti rahva elus ja elatuses, rahvakultuuris ja ka
-usundis etendanud sama tähtsat rolli kui mets. Eestlase igapäevane tähtsam leivakõrvane oli
aasta läbi silk, soolatud räim