Rabapüü arvukuse uuring
ekstrapoleerimine kogu Eestile).
• eksperthinnang (hinnang liiki
uurivate spetsialistide poolt).
• umbmäärane hinnang – kasutati
Eesti piirkondlikke hinnanguid ja
asustustihedusi naabermaades
(Lõuna-Soome, Läti).
Arvukuse vähenemise algus
• Esimesed viited rabapüü arvukuse
vähenemise kohta pärinevad 1870.
aastatest.
• Eelmise sajandi lõpul ja selle sajandi algul
oli ilmne, et arvukus väheneb pöördumatult
• XX sajandi esimese veerandi jahistatistika
näitab, et piirkonniti kütiti püüsid 2-15 korda
vähem, eriti Harju ja Tartumaal
• 1920-1940 oli arvukuse vähenemine eriti
ilmne Lõuna- Eestis.
Arvukuse langus
Arvukuse languse põhjused
• Kunagine üleküttimine
• Kaudselt võibolla isegi teine
maailmasõda
• Soode kuivatamine
• Lumevaesed talved
• Turbavõtmine
• Üleüldine kliima muutus
• Kiskjasurve suurenemine (peamiselt
väikekiskjad)
• Keskmiselt väheneb rabapüü aastas
5,5 paari.