Vana-Idamaade haridusest
väga valus, vaevaline ja hirmus. Samas oli see riituste kogum tohutu eneseteostus,
see oli kui küpsustunnistus ning sellena väga odatud ja soovitud. Initsiatsiooniriituse
edukas läbimine tähendas inimese saamist kogukonna täieõiguslikuks liikmeks ning
andis perekonnaloomise õiguse.
Initsiatsiooniriitused olid alati suunatud rohkem meestele, kelledest pidid saama
suurpere, pere- ja sugukonna kaitsjad. Nad ei tohtinud reeta, lobiseda, viriseda, nad
pidid hakkama saama ohtlikes jahisituatsioonides, nendega pidi saama arvestada kui
kindlate, julgete ja otsustusvõimeliste partneritega, kes ei löö kartma jumala poolt
saadetud hirmsate loodusnähtuste ees.
Initsiatsiooniriitustel kontrolliti näiteks noorte mälu, kus nooruk pidi mäletama ja
oskama tähtsamaid hümne, rituaalseid laule, sõnumisi, zeste jms, aga ka tundma
rituaalseid tantse ning oskama neis väärikalt esineda. Riituste hulka kuulusid ka
mitmekülgsed valulikud kehalised katsed, pikk paast, psüühilised katsumused