Jahindus
Eesti NSV
Ministrite Nõukogu korraldusega nr. 1961-k, 15. detsembrist 1958. aastast oli jahipidamise
suunamine ja kontroll Eesti NSV territooriumil pandud Eesti NSV Põllumajanduse
Ministeeriumi Jahimajanduse Inspektsioonile. Jahimajanduse Inspektsioon pidas arvestust
ulukifondi kohta ja määras iga jahihooaja eel kindlaks küttimise normid. Jahipidamise
õigus Eesti NSV territooriumil oli kõigil 18-aastaseks saanud kodanikel, kes olid
jahindusorganisatsiooni liikmed, omasid ühtses vormis jahipiletit, mille eest oli tasutud
riigilõiv jooksva aasta kohta. (Mäting 1961)
1961 oli vabariigis üle 15 000 jahimehe, kes kuulusid viieteistkümnesse
jahindusorganisatsiooni. Vabariigi suurim, VSÜ ,,Kalev" jahindusorganisatsioon ühendas
kuus jahindusklubi (Tallinna, Tartu, Pärnu, Viljandi, põlevkivibasseini ja saarte klubisid)
umbkaudu 7500 liikmega. VS ,,Jõud" jahindusklubides oli veidi üle 2000 liikme. Vabariigi