JAHINDUS Jahindus Eestis Eestis on ligikaudu 4 miljonit hektarit jahimaad. Jahipiirkondi on Eestis 324 ja jahimehi üle 15 tuhande. Jahinduslikku tegevust planeerides on oluline jälgida, et ei panustataks liialt jahinduslikult populaarsetele liikide arvukuse suurendamisele (nt metssiga), unustades nende liikide negatiivse mõju ökoloogilisele tasakaalule. Jahiseadus Uus jahiseadus jõustus 1. juunil 2013. a. Põhiprobleem, mida uus jahiseadus lahendas, puudutab omandiõigust. Seni oli jahindus sisuliselt ainus valdkond, kus
Peatselt hakati Eestis moodustama ka kütisalkasid, mis esialgu toimus peamiselt Kaitseliidu aktivistide eestvõtmisel. Seepärast nimetati neid kaitseliidu kütisalkadeks. Kütisalgad asusid nii linnades kui ka maal valdades ja olid mõnikord liikmete arvult üsna väikesed. Kütisalkade tegevuses püstitati kaks peamist eesmärki jahiasjanduse korraldamine ja oma liikmetest tublide küttide kasvatamine. (Kasesalu 2006b) Kütisalgad rentisid endale jahipiirkondi riigimetsadest, kusjuures rendi suuruseks oli ligikaudu 15 eesti marka ühe tiinu eest aastas (1 tiin = 1,09 ha). Rendileping sõlmiti kütisalga ja maakonna metsaülema vahel. Kohati ühendasid talumehed oma krundid jahipiirkondadeks ja rentisid siis jahipidamiseks välja. (Kasesalu 2006b) 1934. aastal võeti vastu uus jahiseadus. Uues seaduses olid ajastu märgina ulukid veel nn. kasulikeks ja kahjulikeks jaotatud. Samas aga võeti osa nn. kahjulikke ulukeid kaitse alla ja
annaabi.ee 
