Kus? Kes? Kuidas? · Käesolev seadus sätestab jahipiirkonna moodustamise ja kasutamise, jahiulukite seire, küttimismahu ja -struktuuri ning muud jahipidamise alused, määrab kindlaks jahipidamisõigust tõendavad dokumendid, sätestab jahiulukite tekitatud kahju hüvitamise ning riikliku järelevalve ja vastutuse. KUS TOHIB? · Jahimaa on jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. · Jahimaa jaotatakse jahipiirkondadeks. P.S. Jahimaana oli 2010. aastal kasutuses 38 881 ehk ligikaudu 86% Eesti maismaa territooriumist. KUS EI TOHI ! · Jahimaa hulka ei kuulu: · 1) planeeringuga määratud linna, alevi ja aleviku ning küla selgelt piiritletav kompaktse asustusega ala (edaspidi tiheasustusala), samuti puhke- ja virgestusala, kus ohutu jahipidamine ei ole võimalik; · 2) kaitseala vöönd, kus jahipidamine on seadusega või seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega keelatud.
Kütisalkade tegevuses püstitati kaks peamist eesmärki jahiasjanduse korraldamine ja oma liikmetest tublide küttide kasvatamine. (Kasesalu 2006b) Kütisalgad rentisid endale jahipiirkondi riigimetsadest, kusjuures rendi suuruseks oli ligikaudu 15 eesti marka ühe tiinu eest aastas (1 tiin = 1,09 ha). Rendileping sõlmiti kütisalga ja maakonna metsaülema vahel. Kohati ühendasid talumehed oma krundid jahipiirkondadeks ja rentisid siis jahipidamiseks välja. (Kasesalu 2006b) 1934. aastal võeti vastu uus jahiseadus. Uues seaduses olid ajastu märgina ulukid veel nn. kasulikeks ja kahjulikeks jaotatud. Samas aga võeti osa nn. kahjulikke ulukeid kaitse alla ja neid ei tohtinud küttida. Keelatud oli ka emaste metskitsede, tetrede ja metsiste küttimine. (Randveer 2004) Üheks suuremaks ja paremini organiseeritud jahiorganisatsiooniks Eestis oli Tallinna Jahimeeste Selts, mida 1938. a
annaabi.ee 
