Rüütellikkus keskajal võrreldes tänapäevaga
üksnes verega ja seega Hagen Siegfriedi elu ka lõpetas. Tänapäeval on selline omadus kindlasti
tahaplaanile jäänud, alustades näiteks sellest, et praegu on selline käitumine seadusevastane ja
ebaeetiline. Kaasaja rüütellik mees otsiks ilmselt tülides rahumeelseid ja alternatiivseid lahendusi,
jäädes ise sündsuse piiridesse. Tekib küsimus, kuidas erineb kaasaegne mees veel keskaja rüütlist?
Rüütlivooruste hulka kuulusid lisaks relvakäsitlemisoskusele ja jahiosavusele ka peened
kombed, laulu-, tantsu- ja muusikariistadel mängimise oskus. Rüütlid olid head suhtlejad ning kui
parasjagu ei võidelnud lahinguväljadel, siis veetsid aega õukonnas, kus lõbustasid ja võlusid oma
lugudega lossidaame. Kas tänapäeva meeste seas kohtab veel selliseid isiksusi? Usun, et ka neid
endiselt leidub, kuigi välimuselt ei pruugi nad rüütlitele eriti sarnaneda. Rüütellikkuse mõiste on
annaabi.ee 
