Jahindus
Kohati ühendasid talumehed oma krundid
jahipiirkondadeks ja rentisid siis jahipidamiseks välja. (Kasesalu 2006b)
1934. aastal võeti vastu uus jahiseadus. Uues seaduses olid ajastu märgina ulukid veel nn.
kasulikeks ja kahjulikeks jaotatud. Samas aga võeti osa nn. kahjulikke ulukeid kaitse alla ja
neid ei tohtinud küttida. Keelatud oli ka emaste metskitsede, tetrede ja metsiste küttimine.
(Randveer 2004)
Üheks suuremaks ja paremini organiseeritud jahiorganisatsiooniks Eestis oli Tallinna
Jahimeeste Selts, mida 1938. a. oktoobrikuuni nimetati lihtsalt Jahimeeste Seltsiks. See
kasvas välja tsaariaegse Keiserliku Jahiseltsi Tallinna osakonnast. (Kasesalu 2006b)
10
Jahimeeste Selts rentis endale jahimaid nii riigimetskondadest kui ka talunikelt, kokku üle
10 000 hektari. Seltsile oli jahipidamiseks renditud ka suur osa Matsalu lahest. Alates 1935.
a. kuulus seltsile jahipidamise ainuõigus kogu lahel