Olemuselt kiirtena ühte punkti suunduvad avenüüd suuremas puudesalus või kolme teeraja lõikumine harilikult ümmarguses lahenduses (nn rond point). paviljon tavaliselt väikesevõitu katusega aiaehitis; läänemaailmas tihti klassitsistlik aiatempel või omapärane "hullus" (pr. folie, ingl. folly); vrdl vaatepaviljoni või -torniga (belvedere-torn). Paviljon on tihti stiililt eksootiline, vrdl chinoiserie, schweitzerei jms; vrdl ka jahionn. pergola (it.) lehtla, sammaste, piilarite vms püsttugedega ristikujulise katusega või ümarehitis, millel kasvasid vääntaimed. Pergola võib olla ka võlvikujulise sõrestikuga kaetud ruum (pr. berceau 'häll', ingl. arbour). peristüül (kr. peristylon > stylos sammas) katusega, sammaskäikudest ümbritsetud õu vanas Roomas ja vanas Kreekas, kuhu avanesid maja üksikud toad. perspektiiv ruumivaade, ruumilise eseme kujutamine tasapinnal nii, et säilib
nende lähtekohal oleva Foorumiga. Teiseks eeskujuks oli paradiis - nii, nagu seda kujutasid ette vanad Idamaad, piibli koostajad ja aianduskunsti kõrgele viinud muhameedlased. See pidi olema kaunis aed purskkaevude, basseinide, terrasside ja treppide, elujõe, kaunite naiste, paraadsete pargiprospektide ja romantiliste nurgakestega. Le Nôtre alustas lossipargi planeerimist 1662. a ja ehitusega alustati järgmisel aastal. Enne, kui parki rajama hakati, oli seal üks väike jahionn, mille ümber paiknes tavaline väike pargike, madal soine järvedega maastik. Kogu uus park oli pühendatud valgusejumal Apollole. Versailles'd läbis üks suur kompositsiooniline peatelg, mille orientatsioon vastas Seine'i jõele Pariisi südamikus, s.o idakagust lääneloodesse. Lossi ette rajas Päikesekuningas õukonnale paradiisi mudeli. See algas ülevaatliku madala parteriga. Loomulikult hulk skulptuuridega kaunistatud basseine ja fontääne,