Jahindus
aastal. Muidugi tuli
aadlikel loobuda ka jahipidamise eesõigustest. Jahiõigus, mis oli selle ajani seisuslik
privileeg olnud, seostati maaomandusega. Sellest sai fundamentaalne põhimõte, mis
püsib tänini. Jahiõigus jaotati kaheks: jahiõiguseks kitsamas mõttes, mis oli igal
maaomanikul, olenemata sellest, kas ta huvitus jahipidamisest või mitte, ning
jahiõiguse kasutamise õiguseks. (Randveer 2004)
Saksamaa kauaaegsete jahindustraditsioonide kohaselt olid enamik kõrgematest
riigitegelastest aktiivsed jahimehed. Sealsed keisrid on jäädvustanud ennast ajalukku
kirglike jahimeestena. Nende aukartustäratavate kütitud ulukite suur arv pakub huvi ka
tänapäeval. Aegade muutudes asus väljapoole suunatud suurelise pidukära saatel toimuva
keskaegse jahipidamise asemele üha rohkem meie isade poolt hiljem viljeldav vaikne
jahikultuur. (Stackelberg 2006)
1.1 Jahindus Eestis
Jahiõigus kuulus alates 15