· Vali enda elukohajärgne sobiv jahitunnistuse taotleja koolitus infosüsteemist Metsis. · Kuula ettenähtud koolitus täies mahus. · Soorita edukalt 4 eksamit. Kaks teooriaeksamit (kooli ja riiklik teooriaeksam) ja kaks laskmiseksamit (kooli ja riiklik laskeeksam) · Saad jahitunnistuse. · Tee elukohajärgsesse politseiprefektuuri taotlus relvakandmise loa saamiseks jahitunnituse alusel. · Soorita relvaeksam. · Saad relvakandmise loa · Otsi endale jahindusklubi, kuhu pääsed liikmeks. JURIIDILISEL ISIKUL ON ÕIGUS... · ... saada jahipiirkonna kastutusõiguse luba · Luua oma jahiselts/ühing FÜÜSILISEL ISIKUL ON ÕIGUS... · ... jahti pidada, kui tal on jahipidamisõigust tõendavad dokumendid ning ta on tasunud jahipidamisõiguse tasu. RIKKUMISED · ERAISIK 100-300 trahviühikut. · JURIIDILINE ISIK 3200 trahviühikut · Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.
Jahipidamise õigus Eesti NSV territooriumil oli kõigil 18-aastaseks saanud kodanikel, kes olid jahindusorganisatsiooni liikmed, omasid ühtses vormis jahipiletit, mille eest oli tasutud riigilõiv jooksva aasta kohta. (Mäting 1961) 1961 oli vabariigis üle 15 000 jahimehe, kes kuulusid viieteistkümnesse jahindusorganisatsiooni. Vabariigi suurim, VSÜ ,,Kalev" jahindusorganisatsioon ühendas kuus jahindusklubi (Tallinna, Tartu, Pärnu, Viljandi, põlevkivibasseini ja saarte klubisid) umbkaudu 7500 liikmega. VS ,,Jõud" jahindusklubides oli veidi üle 2000 liikme. Vabariigi umbkaudu 4 miljoni hektari suurune jahimaa-ala oli kogu ulatuses kinnistatud jahindusorganisatsioonidele jahipidamiseks ja majandamiseks. 1967. aastal loodi Eesti NSV Jahimeeste Selts. Peamisteks jahiobjektideks olid jänes, vee-, soo- ja metsalinnud. Lindudest kütiti rohkem
annaabi.ee 
