Jahindus
jahindusalal teadmisi nii teoreetiliselt kui praktiliselt, hoiab oma jahimaal ulukeid, kannab
nende eest hoolt ja säilitab paraja arvu elujõulisi ulukeid. Jahil olles ei lase esimest
ettejuhtuvat ulukit, vaid valib (eriti sõralisi) ja hindab nende laskekõlbulikkust. Ta hoidub
huupi laskmisest, juhuslikust lasust. Ta väldib uluki haavamist, et mitte piinu tekitada ning
tabab ulukit surmavalt. Ta hoiab au sees vanast ajast juurdunud jahimehekombeid ja
tavasid ning annab neid edasi noortele. Jahieetika Eestis on suurepärane. (Stackelberg
2006)
Eesti jahindus on muutuste teel. 2008. aasta sügisest on olemas Jahinduse Arengukava
aastateks 2008 2013. See on Eesti Vabariigi esimene dokument, mis annab suunad
jahindusele tervikuna ja alustala EJS-i loodavale arengukavale edasiminekuks (Lump
2009). Muutuvas ajas on ka EJS (kirjuta I kord pikale välja ja pane lühend sulgdesse, alles
annaabi.ee 
